Millist selgitustööd kodus enne lasteaeda teha?

  • Praktiseerida mänguväljakul või naabri lastega koosmängus kehtivaid kirjutamata seaduseid – kuidas liituda mänguga; mida öelda(teha), kui keegi võtab mänguasja ära; mida öelda(teha), kui sooviks mänguasja, mis teisel on (pakkuda vahetust), kuidas öelda kaaslasele viisakalt ära, kui on soov üksinda mängida.
  • Selgitada lapsele, et teada aidatakse, kui ta seda vajab. Rääkida, millal pöörduda rühmaõpetaja poole – nt on vaja abi wc käimisel, jope luku sulgemisel, kui on püksid või saapad märjad jne.
  • Õpetada lapsele, kuidas ta saab ise ennast aidata – muuta käte pesemine ja oma riiete nagisse riputamine igapäevaelu normaalseks osaks.
  • Tutvustada lapsele lasteaia hoonet – käia sellest mööda ja rääkida, et see on maja, kus ta hakkab varsti käima.
  • Jälgida lasteaia päevakava – jägida, et laps läheks magama piisavalt vara, et olla hommikul puhanud. Vaata Põnnipere päevakava SIIT

Need tegevused ja vestlused muudavad lasteaia elukorralduse lapse jaoks arusaadavaks ja esimesel päeval läheb laps juba veidi tuttavamasse olukorda.

Esimesed päevad lasteaias – kui kaua?

  • Esimesel päeval läheb vanem lasteaeda koos lapsega ja nad lahkuvad koos enne lõunaund.
  • Järgmiseks võiks lapse üksi lasteaeda jätte ca pooleks tunniks. Näiteks öelda lapsele: „Ma lähen poodi ja siis tulen sulle järgi.“
  • Edaspidi võiks laps üksi lasteaias olla kuni lõunauneni ja siis läheb vanem talle järgi.
  • Lõpuks magab laps lasteaias lõunaund ja talle minnakse õhtul järgi.
  • Lapsele võib teha lasteaiast puhkepäevi, eriti kui ta on alles 2-3aastane ja lasteaed on uus keskkond (seda aitab paika panna rühmaõpetaja).

Millal liikuda järgmise punktini sõltub lapse valmisolekust ja on väga individuaalne. Aruta kindlasti rühmaõpetajaga võimalikke variante ja küsi julgesti temalt nõu. Iga laps on erinev.

Mida peaks vanemana teadma ja arvesse võtma lapse harjumisel lasteaiaga? Mõned praktilised kogemused õpetajatelt ja näited teistelt vanematelt!

Lasteaiaga harjumine võtab lapsel umbes kuu. Iga laps on erinev ja kindlalt fikseeritud aega tegelikult ei ole. Mõnel lapsel käib see harjumine kiiremini mõnel võtab natuke kauem aega.

See on normaalne, et laps ei taha vanemast lahkuda ja nutab. Alguses ongi lasteaias lapsele kõik huvitav ja uus ja esimestel päevadel võib tunduda, et laps on valmis hea tujuga lasteaeda jääma ja talle meeldib. Laps võib isegi hea meelega vanemale lehvitada 🙂 ja nutust ja kurvameelsusest pole märkigi.

Kolmandal kuni viiendal lasteaias viibitud päeval (või ka järgmisel nädalal) võib tulla emotsionaalne tagasilöök. Laps ei jää lasteaeda hea tujuga, ta võib isegi keelduda lasteaeda minemast (protest tuleb juba nt autosse istumisega või piisab nutuhooks juba lasteaia nägemisest). See on emotsionaalselt vanemale mõnikord isegi veel raskem kui lapsele. See nutperiood on kohanemisajal normaalne. Iga laps on erinev, seepärast ei ole ka kindlat retsepti, kuidas last lasteaiaga harjutada. Lapse harjumiseks lasteaiaga on väga oluline vanemate ja õpetajatevaheline usalduslik ning sõbralik suhtumine ja suhtlemine.

Õpetajad tegelevad laste kohanemisega igal õppeaastal, neil on hulk nippe ja nõuandeid ning küsi julgelt rühmaõpetajalt abi. Ka juba suuremad lapsed 5-6aastased võivad esimestel augusti-septembri päevadel, kui suur suvi läbi, olla kurvameelsed ja vanemaid igatseda. See on osa lapse iseseisvumisest ja suureks kasvamisest.

Kohanemisperioodil võib abiks võtta lapse lemmikmänguasja, mida ta saab lasteaeda kaasa võtta (nt lemmik kaisukas). Lapse enda mänguasi on talle emotsionaalset toeks. Lapsele võib rääkida: “…….on sinu sõber, ta on sinu oma ja ta aitab sind”. ….. on sinuga koos niikaua lasteaias kuni ma (peale puhkamist ja söömist – parem on öelda konkreetne aeg, siis ta teab oodata) tagasi tulen. Kindlasti küsi nõu ja abi rühmaõpetalt, mis nippe võiks veel kasutada.

Kodus rääkige lasteaiast omavahel positiivselt. Sinu suhtumine lasteaeda ja õpetajatesse kujundab ka lapse suhtumise. Samas ärge eirake lapse negatiivseid tundeid, öeldes, et “ah, mis sa nüüd nutad ja asi pole nii hull”. Kui ta ütleb, et ta ei taha minna või et talle midagi ei meeldi, siis ütle: “See ongi alguses natuke raske, aga me tuleme sulle alati peale puhkamist ja söömist järgi ja siis teeme KOOS midagi huvitavat!”

Kodus vaadake koos lasteaiateemalisi raamatuid, püüdke teha kohanemise lihtsustamiseks neid tegevusi, mida tehakse lasteaias. Nt soovitavad teised vanemad vaadata lapsega koos raamatut “Sinivant läheb lasteaeda”. Küsige nõu ka raamatukogust ja õpetajalt, teistelt vanematelt, mida koos lapsega vaadata ja arutada.

Rõhuge lapse sõpradele ehk püüdke lapsele leida rühmast võimalikult ruttu sobiv kaaslane. Kõige parem oleks kui lapsel oleks üks kindel sõber, kellega nad saaksid hommikul koos minna või kes ootaks teda lasteaias või tuleks talle vastu ja kellega ta saaks alguses mängida.

Kui pead lapsest hommikul lasteaias lahkuma, siis jäta alati konkreetselt head aega, KALLISTA (ka mängulooma!). Lapse nutt ei kesta vanema lahkumisel tavaliselt üle minuti, kuigi vanemana võib tunduda üliraske nutvat last lasteaeda jätta. Ka vanemal on vaja harjuda, et laps jääb lasteaeda (mitte ainult lapsel) . Õpetajatel on hulk nippe ja kavalaid lahendusi, et lapse tähelepanu põnevatele tegevustele saada. Mida pikemaks venitab vanem lapsest lahkumist, seda keerulisem on ka õpetajal lapse tähelepanu haarata.

Õpetaja ei võta füüsiliselt last vanema käest või sülest ära, seega jäta lapsega hüvasti (nt kallistades, musitades) ja kui laps on sul süles, siis pane ta maha ja anna ta õpetajale üle nii, et lapsel ei teki tunnet, et ta vanema sülest ära rebitakse.

Alati ei pea lapsele, kes südantlõhestavalt nutab pikalt lehvitama ja tegema lahkumist emotsionaalselt veel raskemaks. Sa ei ole halb vanem, kui lapse kiirelt üle annad ja ära lähed 🙂 Lehvitamise traditsiooni saab hakata tekitama siis, kui laps on hakanud lasteaiaga harjuma. Ka siin ei ole kindlat reeglit. Iga vanem tunneb oma last ja teab, millal on laps valmis lehvitama ja võib juhtuda, et varsti on lasteaias nii põnev, et lapsel ununeb nii kallistamine, musitamine kui ka lehvitamine. Nähes oma sõpru, ruttab ta juba mängima.

Korda hommikul lahkudes, et ma tulen ALATI sulle järgi kui oled puhanud ja söönud. Kui laps tunneb kella, võid talle lasteaia seinal olevalt kella näidata, millal tagasi tuled. Seleta talle, et kell ütleb, millal ma tulen.

Lapsele lasteaeda järgi minnes ütle :”Näed, lubasin tulla sulle järgi ja TULINGI! Nüüd ma olen jälle siin.” Kallista teda (ja tema kaisulooma!) kindlasti (lahkumine ja jällenägemine peaks lapse turvatunde säilimise huvides toimuma alati kallistades).

PEALE LASTEAEDA OLE LAPSEGA VÕIMALIKULT PALJU IGAL POOL KOOS. Vooli, joonista, mängi, loe raamatut, käi jalutamas jne. PREMEERI LAST KOOS TEGEMISTEGA

Lasteaeda viimise hommikutel – ära kiirusta last tagant (see tekitab närvilisust ja pinget ning juba eelnevalt negatiivset emotsiooni), mõelge välja oma rituaalid, mida igal hommikul läbi teete (võidu riidesse panek, laulmine jne). Oluline on, et minnakse rõõmuga. Väikelaste puhul (2-4a) aitavad kindlasti rollimängud. Nt kui vanem kehastub lapse lemmiktegelaseks või räägib hoopis teise häälega (keeruline hommikul end muidugi näitlejaks sättida, aga aitab teinekord konflikte lapsega vältida 🙂

Õpetajad alati helistavad kui laps lohutamatult nutab ja ei lepi enam millegi muuga kui oma vanemaga. Lühikesi kurvameelsuse hetki tuleb päeva jooksul ikka ette. Nt kellegile tuleb ema/isa varem järgi, laps lööb põlve ära vms ja siis lähebki meel kurvaks, lapsele meenuvad oma vanemad. Need ei ole tegelikult kriitilised olukorrad, kus õpetaja helistab ja teid järgi kutsub, see on lapse jaoks oma emotsioonide õppimine ja nendega toime tulemine.

Õhtul kodus – oluline on, et laps saaks enne magamaminemist vähemalt tund aega isa-emaga koos mängida! Tihtilugu siis hakkab laps oma lasteaiapäevast rääkima. Vanema küsimise peale, kuidas sul täna lasteaias läks, saad sa vastuseks tavaliselt ei tea või hästi. Pigem küsi, mida sa täna tegid, kellega mängisid. Mis sulle lasteaias meeldis, mis ei meeldinud? Lase lapsel õpetajate nimesid nimetada või rühmakaaslaste nimesid.

Lasteaed ei ole kohustuslik ning alla 7aastased lapsed ei pea seaduse järgi lasteaias käima. Seega, võib tekkida vanemana ka tunne, et minu laps ei ole lasteaia laps.

Lasteaiast peaks loobuma ja valima muu variandi kui:
Lapsel tekivad hirmud – öine voodisse pissimine, päevane püksi pissimine, öised nutuga ärkamised. Kohanemisperioodil on see normaalne, et lapsel tuleb aeg-ajalt piss lasteaia lõunaune magamise ajal voodisse või aeg-ajalt tuleb püksi pissimist ette, olgugi et laps käib juba ise potil. Aga kui püksi ja alla pissimisest on saanud ikkagi probleem (millega varem probleeme ei olnud), siis see võib olla üks märk, mida rühmaõpetajaga arutada.

Soovitav on last harjutada vähemalt 1-2 kuud lasteaiaga ja mitte tuua mängu kolmandat varianti, näiteks hoidja. Kui tundub, et laps tõesti ei lepi ja tekivad psüühhikast tingitud terviseprobleemid, siis tuleks mõelda muudele variantidele. Kindlasti aruta neid kahtlusi ja mõtteid enne rühmaõpetajaga kui otsustad, et sinu lapsele lasteaed ei sobi. Tihtilugu võib lapse käitumine olla seotud vanema käitumisega ning siinkohal on õpetajatel häid soovitusi ja tehnikaid, mis aitavad lapsel kohaneda.

Talgupäevad lasteaias, kus vanemad saavad nt korrastada õueala, perepäevad ja ühisüritused, mis toimuvad lasteaia territooriumil annavad lapsele samuti kindluse ja turvatunde kui nad näevad oma vanemaid oma lasteaias. See on lapsele väga oluline, et ka vanem tahab olla seal kus tema suurema osa oma päevast veedab.

HOIA LAST ALATI, KUI TA SOOVIB, SÜLES, KAISUTA JA KALLISTA TEDA PALJU NING ÜTLE KUI OLULINE TA SULLE ON! ANNA TALLE IGATI MÕISTA, ET TA ON SULLE ARMAS.

Materjali allikad:

Kuidas harjutada last edukalt lasteaiaga?