Soovitusi lasteaeda tulekul

Lasteaiaga kohanemise aeg on ligi kuu. Kauem harjuvad poisid ja eriti kaua harjuvad tundlikud poisid (kui on tundlik ema, on ka tundlik laps).

2-4 aastased lapsed, eriti poisid, on veel emas väga kinni ja peaaegu samastavad ennast emaga, seetõttu tuleb kõike teha pikkamööda ja harjutada kaua. See on normaalne, et laps ei taha emast lahkuda ja vahetevahel nutab. See ongi aeg, mil laps hakkab emast eemalduma. Selles vanuses vajab laps palju lähedust. Ära mingil juhul lükka teda endast ära, ega sunni teda kuhugi minema, ega midagi tegema.
Alguses on lapsele kõik huvitav ja uus ja alguses võib tunduda, et ta on valmis jääma ja talle meeldib, aga kolmandal kuni viiendal lasteaias viibitud päeval võib tulla emotsionaalne tagasilöök. Ka see on kohanemisperioodil normaalne. Iga laps on erinev, seepärast ei ole ka kindlat retsepti, kuidas last lasteaiaga harjutada. Lapse harjumiseks lasteaiaga on väga oluline ema-isa ja õpetajatevaheline usalduslik ning sõbralik suhtumine ja suhtlemine.

  • Laps peab saama lasteaeda kaasa võtta iga kord! selle mänguasja, mida ta tahab. Eriti hea oleks kui see oleks tema lemmik- või kaisuloom, kes on talle emotsionaalselt toeks. Räägi lapsele: “… on sinu sõber, ta on sinu oma ja ta aitab sind. … on sinuga koos niikaua lasteaias kuni emme (peale puhkamist ja söömist – parem on öelda konkreetne aeg, siis ta teab oodata) tagasi tuleb. Last toetab uue keskkonnaga harjumisel kui tal on kaasas oma perepilt. On veel igasugu väikseid nippe, mida Teile jagavad rühma õpetajad.
  • Kodus rääkige lasteaiast omavahel hästi positiivselt. Samas ärge eirake lapse negatiivseid tundeid, öeldes, et “ah, mis sa nüüd nutad ja asi pole nii hull”. Kui ta ütleb, et ta ei taha minna või et talle midagi ei meeldi, siis ütle: “See ongi alguses natuke raske, aga emme tuleb sulle alati peale puhkamist ja söömist järgi ja siis teeme KOOS midagi huvitavat!” Kodus vaadake koos lasteaiateemalisi raamatuid, püüdke teha kohanemise lihtsustamiseks neid tegevusi, mida tehakse lasteaias.
  • Rõhuge lapse sõpradele ehk püüdke lapsele leida rühmast võimalikult ruttu sobiv kaaslane. Kõige parem oleks kui lapsel oleks üks kindel sõber, kellega nad saaksid hommikul koos minna või kes ootaks teda lasteaias või tuleks talle vastu ja kellega ta saaks alguses mängida.
  • Kui sul on vaba(d) päev(ad), siis ole lapsega koos lasteaias ja püüa talle pave võimalikult meeldivaks teha.
  • Kui pead lapsest hommikul lasteaias lahkuma, siis jäta alati konkreetselt head aega, KALLISTA (ka mängulooma!) ja lehvita ka akna peal vaatavale lapsele (ütle talle / õpetajale, et laps läheks akna peale, et siis saab emmele veel lehvitada)! Korda hommikul lahkudes alati: “Emme läheb nüüd tööle (mitte koju, isegi kui sa tegelikult sinna lähed!), aga ma tulen tagasi. Tulen ALATI sulle järgi kui oled puhanud ja söönud.” Kui laps tunneb kella, võid talle lasteaia seinal olevalt kella näidata, millal tagasi tuled. Seleta talle, et kell ütleb, millal emme tuleb.
  • Lapsele lasteaeda järgi minnes ütle :”Näed, lubasin tulla sulle järgi ja TULINGI! Nüüd ma olen jälle siin.” Kallista teda (ja tema kaisulooma!) kindlasti (lahkumine ja jällenägemine peaks lapse turvatunde säilimise huvides toimuma alati kallistades).
  • PEALE LASTEAEDA OLE LAPSEGA VÕIMALIKULT PALJU IGAL POOL KOOS. Vooli, joonista, mängi, loe raamatut, käi jalutamas jne. PREMEERI LAST KOOS TEGEMISTEGA, MITTE ASJADEGA (ära rõhu äraostmisele – asjad, maiustused)!
    Tehke lasteaias isa-viimise päev ja ema-päev. Kui isa viib, siis tuleks isal lapse psüühika huvides KINDLASTI samu asju arvestada, mida ema iga päev teeb, sest samade asjade tegemine tekitab lapses turvatunde. Isa-päeva hommikul võiks ema enne kodust lahkuda ja ise lapsele head-aega teha ja öelda, et tuleb talle peale tudumist ja söömist jälle järgi.
  • Lasteaeda viimise hommikutel – ära kiirusta last tagant (see tekitab närvilisust ja pinget ning juba eelnevalt negatiivset emotsiooni), mõelge välja oma rituaalid, mida igal hommikul läbi teete (võidu riidesse panek, hommikune lauas istumine jne). Oluline on, et minnakse rõõmuga.
  • Alguses võiks käia vähe päevi ja päevad võiksid olla lühikesed. Magamisega võiks harjutada võimalikult meeldivalt (aga võimalikult pea, sest tal tuleb seda ju nagunii teha). Kui võimalik, siis võiks lapse vähemalt esialgu ära tuua peale magamist.
  • Kui oled kodus, aga laps jäi lasteaeda nutma, ära siiski talle vahepeal järgi mine, vaid ikka siis kui lubatud!
  • Õhtul kodus – oluline on, et laps saaks enne magamaminemist vähemalt tund aega isa-emaga koos mängida! Samuti nagu hommikul, peaks lapsel olema kindlad magamaminekurituaalid ja enne magamaminekut (või ükskõik mille tegemist) rõhuta, et “KELL ÜTLEB NÜÜD, ET ON AEG MAGAMA (sööma jne) MINNA”. (See, et “ema käsib magama minna” tekitab rohkem trotsi vanema enda vastu).Lasteaiast peaks loobuma ja valima muu variandi kui:
    Lapsel tekivad hirmud – öine voodisse pissimine, päevane püksi pissimine, öised nutuga ärkamised.Soovitav on last harjutada vähemalt 1-2 kuud lasteaiaga ja mitte tuua mängu kolmandat varianti, näiteks hoidja. Kui tundub, et laps tõesti ei lepi ja tekivad psüühhikast tingitud terviseprobleemid, siis tuleks mõelda muudele variantidele.• Seleta lapsele asju nii, nagu need on: “Emme / issi peab tööl käima, kuigi ta tahaks väga sinuga koos olla. Ja need päevad, mis emme tööl on, on sinu tööks lasteaias olemine. Alguses võib see küll raske olla, aga edaspidi kui sa harjunud oled, hakkab meeldima. Saad teistega tuttavaks ja leiad uusi sõpru. Ja emme tuleb sulle alati peale magamist ja söömist järgi ja siis teeme koos igasuguseid huvitavaid asju.”
  • Vanemad ei tohiks kunagi lapse kuuldes rääkida lasteaiast / koolist negatiivselt, sest see jääb lapse teadvusse negatiivse noodina.HOIA LAST ALATI, KUI TA SOOVIB, SÜLES, KAISUTA JA KALLISTA TEDA PALJU NING ÜTLE KUI OLULINE TA SULLE ON! ANNA TALLE IGATI MÕISTA, ET TA ON SULLE ARMAS.