Soovitusi lasteaeda tulekul

Lasteaiaga kohanemise aeg on ligi kuu. Kauem harjuvad poisid ja eriti kaua harjuvad tundlikud poisid (kui on tundlik ema, on ka tundlik laps).

2-4 aastased lapsed, eriti poisid, on veel emas väga kinni ja peaaegu samastavad ennast emaga, seetõttu tuleb kõike teha pikkamööda ja harjutada kaua. See on normaalne, et laps ei taha emast lahkuda ja vahetevahel nutab. See ongi aeg, mil laps hakkab emast eemalduma. Selles vanuses vajab laps palju lähedust. Ära mingil juhul lükka teda endast ära, ega sunni teda kuhugi minema, ega midagi tegema.
Alguses on lapsele kõik huvitav ja uus ja alguses võib tunduda, et ta on valmis jääma ja talle meeldib, aga kolmandal kuni viiendal lasteaias viibitud päeval võib tulla emotsionaalne tagasilöök. Ka see on kohanemisperioodil normaalne...

Loe edasi

Õppimine kolmandast viienda eluaastani

Kolmanda ja viienda eluaasta vahel algab lapse arengu kõige intensiivsem ajajärk, mis kestab kooliminekuni välja.

Sinna langevad aastad, mille laps veedab enamasti lasteaias, mõnel juhul ka eelkoolis või algkooli ettevalmistusklassis. See iga loob õppimiseks erilised eeldused.

Samas aga tuleb arvestada, et 3-5-aastased lapsed õpivad kõige paremini aktiivsete tegevuste ja mängu kaudu, mis kattub nende individuaalsete vajaduste ning huvidega.
Üldiselt jaguneb 3-5-aastaste laste õppimine kuude valdkonda:
1. Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Laps õpib olema enesekindel, huvi tundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma.
2. Suhtlemine, keel ja kirjandus...

Loe edasi

Kuidas õppida kolme kuni viie aastase lapsega

Lapsevanem on oma lapse kõige esimene õpetaja ning mõistab teda paremini kui keegi teine. Lapsega rääkimise, mängimise kaudu, talle lihtsaid oskusi õpetades loome aluse tema edasisele arengule.

Teleri ja arvuti väljalülitamine ning vabanenud aja koos lapsega veetmine loob väärtusliku võimaluse temaga õppimiseks. Mõni idee tegevuste kohta, mille kaudu lapsed õpivad:
• koos aias toimetamine annab lapsele teadmisi taimede, putukate ja loomade elu kohta;
• usaldades köögis lapsele mõne lihtsa töö, näiteks moosi saia peale määrimise, anname talle väikese õppetunni kokakunstist ning arendame samas tema käelist osavust;
• koos mängimine õpetab lapsele ausust, reeglitega arvestamist ning koostööoskusi;
• perekonna- ja puhkusefotode näitamisega saame anda teavet ...

Loe edasi

Lapse lugemis- ja kirjutamisoskuste arendamine

Koos lugemine

Ettelugemine lapsele, olgu või ainult 10 minutit päevas, on hindamatu väärtusega ettevõtmine, mis ei aita mitte ainult kaasa lapse lugema ning kirjutama õppimisele, vaid arendab temas ka üldist kirjandushuvi.

Et sisse viia lõbus ja efektiivne lugemisrutiin oma lapse jaoks.
• veetke 10 minutit päevas koos lugedes, tehke see lõbusaks, valides raamatuid, mida te mõlemad naudite;
• rääkige raamatu piltide põhjal tegelastest ja nendega toimuvast, mõelge välja omi lugusid;
• ostke raamatuid lapsele kingituseks ja külastage sageli raamatukogu.
Lugemisoskuse arendamine ei pruugi aga piirduda ettelugemisega. Ajal, kui viibite lapsega bussis, poes või arsti juures, avaneb loendamatuid võimalusi last õpetada temaga koos silte lugedes...

Loe edasi

Lapse arengu sh. koolivalmiduse hindamine

Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sätestatud 6 – 7-aastase lapse eeldatavad üldoskused ja arengu tulemused on aluseks lapse koolivalmiduse hindamisel, mis on osa lapse arengu hindamisest.

Lapse arengu sh koolivalmiduse hindamise põhimõtted sh korraldus on sätestatud lasteasutuse õppekavas.

Lapse arengu sh koolivalmiduse analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga. Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes...

Loe edasi

Koolivalmiduse kaardi koostamine

Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused.

Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust (Koolieelse lasteasutuse seadus § 16 lõige 5). Koolivalmiduskaardis on kirjeldatud lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast lapse arengu tulemusi üldoskustes ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades, tuues välja lapse tugevused ja arendamist vajavad küljed.

Loe edasi